Kehavoldikesed, tselluliit, tedretähnid, suured rinnad, väikesed rinnad, kõver nina… Kes meist ei oleks mingil eluperioodil midagi oma keha juures häbenenud. Sisendame endale, et alles siis, kui me selle asja korda teeme, oleme armastusväärsed. Kuigi me justkui teame, et meie väärtus ei ole seotud meie välimusega, peegeldab sotsiaalmeedia meile, kuidas peaksime elama ja millised välja nägema. BonBon Lingerie missioon on julgustada naisi armastama iseennast ja jumaldama oma keha just sellisena nagu see on. Teame, et ka pealtnäha kõige ilusamatel ja edukamatel naistel on samad hirmud nagu meil kõigil, ning usume, et neid lugusid jagades saame üheskoos tugevamaks ja enesekindlamaks. 

 

Seekordses blogis jagab oma erakordset lugu armastatud laulja, psühholoogia ning enesearengu entusiast, motivatsiooniline kõneleja ja BonBoni naine Helen Adamson. Helen inspireerib meid iga päev oma julgusega olla tema ise ning oma panusega naiste enesearmastuse kasvatamisesse.

 

Teekond enesekindluse ja rahu saavutamiseni

Helen kannab Red Flame tugikaartega rinnahoidjat, sukahoidjat ning stringe.

 

Heleni teekond enesekindluse ja rahu saavutamiseni sai alguse juba teismeeas. Selleks ajaks, kui modellindusega tegelev Helen 16 sai, kaalus ta umbes 55 kilo ja sai väga selgeid signaale, et ta on liiga suur selle karjääri jaoks. „Eks ma tegin juba 14-aastasena igasuguseid rumalusi – jõin näiteks veega vatti, et kõht oleks täis. Mul olid väga suured süümepiinad iga kord, kui ma midagi sõin.“ jagab Helen. Ta lisab: „Mul oli elus ka periood, kus üritasin toitu välja oksendada, kuid see ei õnnestunud piisavalt hästi. Õnneks on toit üks asi, millest mina ei ole suutnud oma elus mitte kunagi loobuda - vastasel juhul oleks minust päris kindlasti anorektik saanud.”

 

Helen nendib, et teekond enesekindluse ja rahu saavutamiseni ei ole olnud kerge. Takistusi ja väljakutseid on ette tulnud palju ja ta ei saaks praegu öelda, et töö oleks tehtud. Helen võrdleb seda teekonda sibula koormisega: „Iga kord, kui ma seda sibulat koorin, ma võtan lihtsalt üle kihi ära, aga seal all on alati veel midagi. Mida sügavamale ma lähen, seda suuremate ja sügavamate haavadega ma kokku puutun. Samas, kui ma seda teen, saan ma tunduvalt parema kontakti iseenda ja oma vajadustega.“ 

 

Heleni sõnul on ta leidnud tuge teraapiast. Ta on veendunud, et ilma individuaal- ja pereteraapiata ei oleks ta seal, kus on praegu. 

 

Laulja jagab, et ta on viimasel ajal tegelenud palju just sellega, et öelda ja märgata endas rohkem positiivsust. Ta tunneb, et on siiani hea iseendas vigade leidmises ja nende välja toomises, kuid usub, et vaid halvale keskendudes kipume unustama ära selle, mis on väga hästi. „Tänu terapeudi suunamisele, suudan täna märgata üha enam neid asju mida ma hästi teen,“ on naine tänulik.

 

Tüüpiline viga, mida inimesed tema arvates teevad on see, et nad ei mõista, kuidas keegi võõras inimene saaks neid aidata probleemidega, mida nad ise kõige paremini teavad. Helen tõdeb: „Saan aru, miks inimesed niimoodi tunnevad. Neid valdab hirm millegi tundmatu ees, kellelegi enda avamise ees.“ Lisaks tuntakse ennast väga erakordse ja individuaalsena teadvustamata, et inimkäitumine on korduv. Inimesed usuvad, et nende probleemid on ainulaadsed ning seega ei saa neid aidata. Ei teadvustata, et terapeutidel on aastatepikkune kogemus ja kasutusel olevad töömeetodid on juba põhjalikult välja töötatud. Enamasti on need lähenemised juba teaduslikult tõestatud, mis tegelikult tähendab seda, et inimesed ei ole üldse nii unikaalsed nagu nad arvavad ja ma ütlen seda heas mõttes.” 

 

Heleni jaoks oli selle arusaamiseni jõudmine, et keegi meist pole unikaalne, läbimurdeline. Ta selgitab: „See tähendab, et iga inimene, kes tunneb, et ta on oma mures üksi, ei ole seda tegelikult kunagi. Absoluutselt iga murega, mis kellelgi võib olla, on oluline teadvustada, et keegi teine on samuti sellega tegelenud, keegi teine on samuti sellele murele otsa vaadanud, kellelegi teisele on samuti tundunud, et ta on selles täiesti üksi. Võib-olla need inimesed ei kohtu kunagi, aga neid saab aidata see tarkus, mis on meil juba maailmas olemas, kas teraapia või raamatute näol.“

 

Vaid iseennast väärtustades saame ebakindlusest võitu 

Heleni jaoks oli oluline murdepunkt tema arengus see, kui ta lõpetas iseenda halvustamise. Ta avaldab: „Enamus ajast kuni umbes 24-25 eluaastani olin veendunud, et mul on kole keha ja, et ma olen liiga paks. Tagantjärele pilte vaadates on mul isegi natuke naljakas vaadata, kui moondunud inimese minapilt olla saab. Ühiskond võib meie ajusid pesta nii korralikult, et hakkad ise ka uskuma seda, et pead mingitele standarditele vastama. Sellest välja tulek on olnud pikk teekond ja see jätkub.“

 

Suur samm iseenda ja oma keha armastamiseni oli Helenil seotud avalikkuse ette jõudmisega. „Kui mu laul „Kas tead?“ välja tuli, sattusin üsna ootamatult väga suurde Eesti rahva huviorbiiti. Minu jaoks oli ikkagi väga suur üllatus, et inimesed kirjutavad internetikommentaarides midagi minu kohta, mis ei ole tõsi ja halvustavad mind ilma süvenemata ja teadmata, kes ma olen. Halvustavad kommentaarid sundisid mind tegelema ebakindlusega ja panid mind mõtlema: „Oot, kelle kriitika see nüüd on, kas see on minu või see on nende inimeste probleem?““ 

 

Oma ebakindlusest võitu saamisele aitas Helenile oluliselt kaasa mõistmine, et inimene, kes teisele midagi halvasti ütleb, omab ise neid komplekse, mida ta kritiseerib ja temal endal on tegelikult väga raske iseendaga hakkama saada. „Tõesti, see kes teisele ütleb, see ise on,“ põhjendab Helen. „Mõistsin, et see ei ole minu teema ning, et mina ei pea ennast muutma mitte kellegi teise jaoks.“ 

 

Tänaseks võib naine rahuliku südamega öelda, et on mitmes mõttes iseenda eeskuju. „Minu eeskujuks on inimesed, kes panustavad enda sisemisse kasvu, kes ei anna alla raskuste ees. Inimesed, kes närivad ennast sisemistest hirmudest läbi.” Ta lisab: „Ma usun, et iga inimene on minu jaoks eeskuju, kes julgeb vaadata  tundmatusse ning julgeb astuda välja oma mugavustsoonist. See on nii oluline, et mingil määral tahaksin öelda, et kõik inimesed on mu eeskujud, sellepärast, et siin maa peal elamine on juba omaette väljakutse.“

Helen kannab Black Orchid kolmnurk rinnahoidjat, sukahoidjat ning stringe.

 

Kuidas aktsepteerida enda keha ja tõsta oma enesekindlust?

Helen on veendunud, et igal naisel on mingisugune kompleks oma keha osas ja isegi kui ta ühel hetkel neid komplekse ei taju, siis need võivad ikka tagasi tulla, sest see on lihtsalt nii inimlik. Laulja tunnistab, et ka temal on praegu oma keha osas kompleks, mis on seotud aasta algul lisandunud kilodega: „Ükskõik, kui palju ma trenni teen või kui palju tervislikumalt söön, see kaal ei lähe ära.“ Õppida armastama enda pehmemat vormi oli Heleni selle suve suurimaid väljakutseid. „Olen leppinud, et praegu on nii.“

 

Üsna pea mõistis ta, et kaalutõus ei ole tema eluviisist tingitud. „Kehaanalüüsi tulemuste kohaselt ei olnud kaalutõus tervisele kuidagi ohtlik. Mõistsin, et midagi mu kehaga praegu toimub, millegipärast kogub see hetkel endale varusid. Minu jaoks ongi kõige olulisem, et ma ise tunneksin ennast hästi ja tugevana. Ma arvan, et enesega tegelemine ja endasse vaatamine aitab kompleksidest jagu saada ja nendega rahu teha. Need võivad vahepeal jälle ülesse tulla, aga mis sellest, see on normaalne elu. Mina teen kõike nii õigesti nagu ma oskan.“ 

 

Naistele, kes soovivad õppida iseennast ja oma keha armastama, soovitab Helen olla julge: „Soovitan julgust. Julgust endasse vaadata, julgust lubada endal olla haavatav. Julgust lubada endal ka süüdistada ennast ja julgust lubada endal tunda neid ebamugavaid tundeid, mis aeg-ajalt ülesse tulevad.“

 

Tema teiseks praktiliseks soovituseks on jälgida, mida me enda kohta ütleme. Näitena toob laulja välja olukorra, kus ta juuksed ei tahtnud kasvada. „Panin tähele, et ma hakkasin kogu aeg endale ütlema, et mul on nii koledad juuksed, et mu juuksed on sellised närakad. Ühel hetkel hakkasin ma jälgima, mida ma ütlen ja siis avastasin, et miks mu juuksed peaksid tahtma kasvada, kui ma nendele nii halvasti ütlen.“

 

On oluline tähele panna, milliseid sõnu me enda ja oma keha kohta kasutame. „Ma märkasin, et kevad oli mul kõige hullem periood, kus ma nägin endas vaid negatiivset. Ütlesin endale, et mina ja mu keha on nii koledad ja ma ütlesin kõva häälega välja, et ma olen paks. Ma ei olnud paks, aga see oli see, mida ma tollel hetkel tundsin,“ ta meenutab. „Ma otsustasin, et ma ei soovi enam nii jätkata ja proovisin seda mõtet enda peas muuta, kuni ühel hetkel see hakkaski muutuma. Muutumise aluseks on järjepidevus, tasub rääkida enda kohta positiivseid sõnu, sest nendel on palju suurem mõju.“

 

„Minu teekond rahu saavutamiseni on olnud pikk ja kestab endiselt. Ei saa öelda, et see teekond on lõpule jõudnud, sest mina isiklikult ei usu seda, et inimesed jõuavad mingisse konkreetsesse kohta, kus nad on enesekindlad ja rahul ja nüüd see jääb elu lõpuni nii,“ arutab Helen. „Elu käib lainetena. Aeg ajalt on kõik need tunded väga tugevalt meie elus. Järgmisel hetkel võivad vanad mustrid uuesti välja lüüa, sest meie alateadvuse ja roomaja aju on üks suur lõpmatu ookean, millest meie mõistame ainult ühte väikest tilgakest.“

 

Pesu ja enesekindlus 

Helen kannab Red Flame tugikaartega rinnahoidjat, sukahoidjat ning stringe.

 

“Pesu on igale naisele suurepärane vahend, et muuta ennast enesekindlamaks,” usub Helen Tema sõnul annab juba selline väike asi nagu teadmine, et Sul on seljas imeilus pesu enesekindlusele märkimisväärselt juurde. See paneb meid iga päev tundma erilise, seksika ja naiselikuna. „Sa ei pane seda ainult teatrisse või erilisel päeval oma mehe jaoks selga, vaid Sa paned selle enda jaoks selga.“

 

„Enesekindlus tähendab minu jaoks head kontakti iseendaga ja oma vajadustega. Inimene, kellel on hea kontakt iseendaga ja oma päris vajadustega, on minu silmis enesekindel sellepärast, et ta teab, mida ta tahab ilma teistest üle astumata,“ selgitab Helen.

 

Naistele, kes tahavad oma enesekindlust tõsta, soovitab Helen leida enda jaoks igapäevaselt aega. „Ma teen igapäevaselt enda jaoks väga palju. Esiteks teen igal hommikul joogat ja mediteerin. Pärast seda teen trenni, söön hommikust, teen tööd ja siis ma ühel hetkel lähen veel kas rattaga sõitma või jalutama. Igasse päeva kuuluvad mul ka sellised väiksed asjad nagu näiteks, et mul on kapis ainult väga ilus ja mugav pesu, mida ma igapäevaselt kanda tahan, lisaks erinevad näomaskid, millega ma ennast õhtuti poputan. Kehaõlid looduslike eeterlike õlidega, on minu rituaal, sest enese puudutamine lisab füüsilist lähedust ja enese keha vastu armastust. See kõik on oluline, sest see aitab mul iseendaga paremas kontaktis olla.“

 

Heleni sõnul on ta BonBoni andunud fänn olnud juba aastaid, mistõttu võibki tema pesusahtlist leida peamiselt just BonBoni pesu. Tema sõnul eristub BonBon teistest pesubrändidest selle poolest, et see on väga mugav, aga sealjuures ka väga ilus. „Ma ei ole ühtegi sellist pesubrändi kohanud, kelle pesu ma võiks igapäevaselt kanda ja mille puhul saaksin väita, et minu kõige mugavam pesu on ühtlasi ka minu kõige ilusam pesu. BonBoni pesu ei kratsi, see ei pigista. See on nagu kõrgem anne, mis teie pesudisaineritel on, et nad suudavad disainida pitspesu, mis istub kehal niivõrd mugavalt.“

 

Heleni vaieldamatud lemmikud BonBon Lingerie pesu valikust on Red Flame ja Frozen Blooms. „Kui ma esimest korda Frozen Bloomsi nägin, oli mul raske uskuda, et keegi võiks nii ilusa pesu valmis teha. Ma läksin ja ostsin rahulikult selle endale ilma igasuguste süümepiinadeta. See on lihtsalt maailma üks kõige ilusamaid pesukomplekte, mida ma kunagi näinud olen,“ meenutab ta. „Mulle meeldib meeletult BonBoni stiil ning armastan seda, et te toodate pesu juurde äärmiselt seksikaid lisaaksessuaare, nagu näiteks sukahoidjad ja kehapaelad.“

 

Helen on veendunud, et pesu ja enesekindlus on omavahel tugevalt seotud. „BonBoni pesu paneb mind tundma seksikamana. See annab mulle juurde naiselikku enesekindlust, mõnusat naiselikku jõudu. Usun, et see, kui ma ise omistan asjale tähtsuse pidades seda tohutult seksikaks, annan sellele omalt poolt väe, mis saab seda asja kandes osaks minust.“

 

Helen märkab pesu juures eelkõige detaile. Lisadetailid nagu paelad ja nöörid annavad aimu, et sellesse tootesse on energiat ja loomingulisust panustatud. „Kui mina midagi ette võtan, siis ma teen seda nii hästi kui suudan. Kui ma vaatan BonBoni pesu, siis näen, et keegi on samuti selle pesu loomiseks andnud endast kõik. Iga detaili peale on mõeldud ja see kuidagi annab selle tunde, et see on tehtud kirega ja siis on justkui sellel asjal minu silmis suurem väärtus. Minu silmi ja minu hinge kõnetavad asjad, mille puhul ma tunnetan, et need on tehtud armastusega ja BonBoni pesu puhul ma tõesti tunnen seda.“

 Helen kannab Black Orchid kolmnurk rinnahoidjat, sukahoidjat ning stringe.

 

BonBon tänab Helen Adamsoni südamest oma loo jagamise eest. Loodame, et see lugu kõnetas Sind ning andis mõtteainet toetamaks Sinu teekonda iseenda ja oma keha armastamise poole. 

 

Oled võrratu!