Roses ei ole õrn õieke, mida võib murda, vaid jõud, mida on tunda. Ta teab, et okkad on osa tema veetlusest ja iga puudutus jätab jälje. Sügav khakiroheline pits kehastab salapärast varjude maailma, millele põimitud veripunased roosid räägivad kirest, mis ei karda leegitseda. Siinne romantika pole habras unistus, vaid küps ja enesekindel tunne, mis puudutab nahka, kuid kõnetab hinge.