Rosabella särab puhtast elurõõmust nagu ülemeelik leek, mis virvendab ja väreleb iga liigutusega. See on vaarikakarva ekstaas, mille iga õmblus pühitseb naist, kelle enesekindlus on nakkav ja sarm piiritu. 

Tema olemus on metsik ja taltsutamatu, peegeldades elu, mis ei küsi luba, vaid võtab endale koha esireas. Rosabella on kutse elada valjult, tunda sügavalt ja särada eredalt.