Kurvid, tselluliit, tedretähnid, suured rinnad, väikesed rinnad, kõver nina… Kes meist poleks tundnud end mingil eluhetkel oma keha suhtes ebakindlalt. Me usume, et alles siis, kui me need ebakindlused parandame, oleme armastust väärt. Kuigi me teadvustame, et meie väärtus ei ole seotud välimusega, väidab sotsiaalmeedia vastupidist. See sisendab meisse moonutatud vaate sellest, kuidas peaksime elama ja välja nägema. BonBon Lingerie missioon on julgustada naisi armastama iseennast ja jumaldama oma keha just sellisena, nagu see on. Isegi näiliselt kõige kaunimatel ja edukamatel naistel on samad hirmud, mis meilgi, ning meie BonBonis usume, et oma lugusid jagades saame koos tugevamaks ja enesekindlamaks.

 

Selle nädala blogipostituses jagab armastatud laulja, psühholoogia- ja enesearenguhuviline, motivatsioonikõneleja ja BonBoni naine Helen Adamson oma erakordset teekonda iseenda ja oma keha armastamiseni. Helen inspireerib meid iga päev, olles kompromissitult autentne ning aidates naistel enesearmastust taastada.

 

Teekond enesekindluse ja meelerahuni

Helen kannab Red Flame’i tugikaartega rinnahoidjat, sukahoidjat ja stringe.

 

Heleni teekond enesekindluse ja meelerahuni algas juba teismeeas. 16-aastaseks saades kaalus Helen umbes 55 kilogrammi. Olles toona huvitatud modellindusest, sai ta väga selgeid signaale, et on selle karjääri jaoks liiga suur. Helen nendib: „Juba 14-aastaselt tegin igasuguseid hävitavaid asju – näiteks jõin vatitupsudega vett, et isu vähendada. Tundsin iga kord, kui midagi sõin, nii suurt süütunnet.“ Ta lisab: „Läbisin ka eluperioodi, kus üritasin pärast söömist oksendada, aga see polnud piisavalt tõhus. Õnneks on toit ainus asi, millest ma pole elus kunagi suutnud loobuda – muidu oleksin kindlasti anorektikuks jäänud.“

 

Helen märgib, et tema teekond enesekindluse ja meelerahuni pole olnud kerge. Ta on teel kohanud palju takistusi ja väljakutseid ning tunneb, et töö pole kaugeltki lõppenud. Helen võrdleb teekonda sibula koorimisega: „Iga kord, kui ma seda sibulat koorin, eemaldan ühe kihi, aga alati on midagi all. Mida kaugemale lähen, seda suuremaid ja sügavamaid haavu avastan. Samas saan seda tehes kontakti iseendaga ja märksa selgema tunde oma vajadustest.“

 

Heleni sõnul on ta leidnud palju tuge teraapiast. Ta on veendunud, et ilma individuaal- ja pereteraapiata ei oleks ta seal, kus ta praegu on.

 

Laulja jagab, et viimasel ajal on ta püüdnud endas rohkem positiivset väljendada ja sellele keskenduda. Kuigi ta tunnistab, et tabab end ikka oma vigadele keskendumas, on tal silmis sära, kui ta väljendab: „Tänu terapeudi suunamisele olen hakanud üha rohkem märkama asju, mida ma hästi teen.“ Oluline on meeles pidada, et keskendudes vaid halvale, kipume paljut head eirama.

 

Kõige levinum viga, mida inimesed tema arvates teevad, on mõtlemine, et võõras ei saa kuidagi aidata neid probleemidega, mida nad ise läbinisti tunnevad. Helen tunnistab: „Mõistan, miks inimesed nii tunnevad. Nad kardavad teadmatust, avanemist kellelegi teisele. Samuti kipuvad inimesed end pidama erakordseks ja unikaalseks, mõistmata, et inimkäitumine on korduv. Viimased usuvad, et nende probleemid on unikaalsed ja seetõttu neile abi ei ole. Inimesed kipuvad eirama seda, et terapeutidel on sageli aastatepikkune kogemus ja erinevad läbimõeldud meetodid, mida on aastaid kasutatud. Sellised lähenemised on enamasti juba teaduslikult tõestatud, mis tähendab, et inimesed pole nii unikaalsed, kui nad arvavad, ja ma mõtlen seda kõige paremas mõttes.“

 

Heleni jaoks oli läbimurdeks jõudmine järelduseni, et keegi meist pole unikaalne. Ta selgitab: „See tähendab, et keegi, kes tunneb end oma probleemidega üksi, ei ole seda tegelikult kunagi. Iga probleemi puhul, mis sul võib olla, on oluline mõista, et keegi teine on pidanud samuti sellega silmitsi seisma ning on tundnud end täpselt sama üksikuna kui sina. Need inimesed ei pruugi kunagi kohtuda, kuid neid saab aidata maailmas eksisteerivad teadmised, olgu need teraapia või raamatute kujul.“

 

Ainult iseennast väärtustades saame ületada ebakindlused

Oluline pöördepunkt Heleni kasvamises oli hetk, mil ta lõpetas enda naeruvääristamise. Ta nendib: „Suurema osa ajast kuni 24.–25. eluaastani olin veendunud, et mul on kole keha ja olen liiga paks. Vanu pilte vaadates on peaaegu natuke naljakas mõista, kui moonutatud võib inimese enesepilt olla. Ühiskond suudab meid nii põhjalikult ajupesta, et hakkadki uskuma, et edu saavutamiseks pead vastama teatud standarditele. Sellest mõtteviisist väljatulemine on olnud pikk teekond ja see jätkub.“

 

Heleni suur samm iseenda ja oma keha armastamise suunas oli seotud suurema avaliku tähelepanu saamisega. „Kui ilmus minu lugu „Kas tead?“, sattusin järsku paljude eestlaste suure tähelepanu alla. See oli minu jaoks nii veider, kuidas inimesed kirjutasid minu kohta internetis asju, mis polnud isegi tõsi, ja olid nii kiired mind hukka mõistma, tundmata mind isiklikult. Negatiivsed kommentaarid sundisid mind oma ebakindlustega tegelema ja panid mõtlema: „oota, kelle kriitika see tegelikult on, kas see on minu või teiste inimeste probleem?““

 

Mõistmine, et inimesed projitseerivad halbu asju öeldes sageli omaenda ebakindlust ja komplekse teistele, aitas Helenil märkimisväärselt ületada oma ebakindlusi. „Tõepoolest, kellegi mahategemine sildistamisega paljastab su enda madala enesehinnangu,“ selgitab Helen. „Sain aru, et sellel pole minuga midagi pistmist ja ma ei pea ennast kellegi pärast muutma.“

 

Täna võib naine rahuliku südamega öelda, et on mitmes mõttes omaenda eeskuju. „Minu eeskujud on inimesed, kes keskenduvad oma sisemisele kasvule, kes ei anna raskuste ees alla. Inimesed, kes suudavad leida oma sisemiste hirmude juure ja need siis alistada.“ Ta lisab: „Usun, et iga inimene, kes on valmis vaatama tundmatusse ja mugavustsoonist välja astuma, on minu eeskuju. See on nii oluline, et teatud määral tahaksin öelda, et kõik inimesed on minu eeskujud, sest siin maamunal elamine on iseenesest väljakutse.“

 

Helen kannab Black Orchid kolmnurkrinnahoidjat, sukahoidjat ja stringe.

 

Kuidas oma keha aktsepteerida ja enesekindlust tõsta?

 

Helen on veendunud, et igal naisel on mingisuguseid komplekse seoses oma kehaga, ja isegi kui ta neid ühel hetkel enam ei taju, võivad need tagasi tulla, sest see on lihtsalt osa inimeseks olemisest. Laulja tunnistab, et temalgi on hetkel komplekse, mis on seotud aasta alguses juurde tulnud lisakilodega: „Ükskõik kui palju ma treenin või kui tervislikult toitun, see lisakaal ei kao kuhugi.“ Omakujuliste vormide armastama õppimine on olnud Heleni suurim väljakutse sel suvel. „Olen leppinud sellega, et nii on praegu.“

 

Ta mõistis peagi, et tema kaalukõikumistel polnud midagi pistmist elustiiliga. „Minu tehtud kehaanalüüsi tulemuste kohaselt ei olnud minu kaalutõus tervisele mingil moel ohtlik. Sain aru, et minu kehaga toimub praegu midagi, mingil põhjusel kogub ta varusid. Minu jaoks on kõige olulisem, et tunnen end hästi ja tugevana. Arvan, et iseendaga töötamine ja sügavale vaatamine aitab komplekse ületada ja nendega rahu teha. Nad võivad küll mõne aja pärast uuesti pinnale tõusta, aga mis teha, see on lihtsalt elu. Teen lihtsalt parimat, mida tean ja suudan.“

 

Naistele, kes soovivad õppida armastama iseennast ja oma keha, soovitab Helen olla julge: „Soovitan julgust. Julgust vaadata iseendasse, julgust lubada endal olla haavatav. Julgust ennast vahel süüdistada ja julgust lubada endal tunda neid ebamugavaid emotsioone, mis võivad aeg-ajalt uuesti pinnale tulla.“

 

Tema praktiline nõuanne on olla teadlik sellest, mida me iseendast räägime. Näitena toob laulja olukorra, kus tema juuksed vaatamata pingutustele ei kasvanud. „Märkasin, et hakkasin endale pidevalt kordama, kui koledad ja elutud mu juuksed välja näevad. Ühel hetkel hakkasin rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida ma räägin, ja mõtlesin: „miks peaksid mu juuksed üldse tahtma kasvada, kui ma neile pidevalt nii kohutavaid asju ütlen?““

 

Oluline on märgata sõnu, mida kasutame iseenda ja oma keha kirjeldamiseks. „Tagasi mõeldes oli see kevad ilmselt kõige hullem periood, sest nägin end vaid väga negatiivses valguses. Kordasin endale, et mina ja mu keha oleme nii koledad, ja kordasin valjult, et olen paks. Ma polnud paks, aga nii ma tol hetkel tundsin,“ meenutab ta. „Otsustasin, et ei taha enam nii jätkata, ja üritasin seda ideed oma peas muuta, kuni ühel hetkel hakkaski muutuma. Muutuse aluseks on järjepidevus – positiivsete sõnade kasutamine endast rääkides kaalub palju, sest neil sõnadel on märksa suurem mõju.“

 

„Minu teekond meelerahuni on olnud pikk ja kestab tänaseni. Ei saa öelda, et see teekond on läbi, sest mina isiklikult ei usu, et inimesed jõuavad teatud punkti, kus nad tunnevad end enesekindlalt ja rahus ning see jääb nii elu lõpuni,“ mõtiskleb Helen. „Elu tuleb ja läheb lainetena. Aeg-ajalt tõusevad kõik need emotsioonid meie elus taas tugevalt esile. Järgnevalt võivad vanad mustrid taas esile kerkida, sest meie alateadvus ja roomajaaju on üks suur lõputu ookean, millest mõistame vaid ühte väikest tilka.“

 

Pesukomplekt ja enesekindlus

Helen kannab Red Flame’i tugikaartega rinnahoidjat, sukahoidjat ja stringe.

 

Helen usub, et „pesu on suurepärane võimalus igale naisele enesekindlust juurde saada“. Tema arvates lisab ainuüksi teadmine, et kannad imelist pesu, su enesekindlusele nii palju juurde. See paneb meid tundma end erilisena, sensuaalsena ja naiselikuna igal päeval. „Sa ei kanna seda ainult teatrisse või eriliseks sündmuseks oma kaaslasele, sa kannad seda iseenda jaoks.“

 

Helen selgitab: „Enesekindlus minu jaoks tähendab kontakti iseenda ja oma vajadustega. Inimene, kes on terves suhtes iseendaga ja oma tegelike vajadustega, on minu silmis enesekindel tänu sellele, et teab, mida vajab ja tahab, ohverdamata teiste heaolu.“

 

Naistele, kes soovivad oma enesekindlust turgutada, soovitab Helen igapäevaselt endale aega leida. „Teen iga päev enda heaks palju. Esiteks, teen igal hommikul joogat ja mediteerin. Pärast seda treenin, söön hommikusööki, töötan ja leian aega ka rattaga sõitmiseks või jalutamiseks. Minu päevad on täidetud ka väikeste tähenduslike asjadega, nagu teadmine, et mul on kapisahtlites imeline ja mugav pesu, mida armastan igapäevaselt kanda, lisaks erinevad näomaskid, millega end õhtuti poputada. Suur osa minu rituaalist on orgaaniliste eeterlike kehaõlide kasutamine, sest iseenda puudutamine loob selle füüsilise osa armastuse väljendamisest oma keha vastu. See kõik on oluline, sest aitab mul endaga paremas kontaktis püsida.“

 

Heleni sõnul on ta aastaid olnud pühendunud BonBoni fänn, mistõttu on tema pesusahtel peamiselt BonBoni pesuga täidetud. Ta usub, et BonBon erineb teistest pesubrändidest selle poolest, et meie pesu on samaaegselt ülimugav ja kaunis. „Ma pole kohanud ühtegi teist pesubrändi, mille pesu saaksin kanda igapäevaselt ja öelda kindla veendumusega, et minu kõige mugavam pesukomplekt on ühtlasi minu kõige kaunim. BonBoni pesu ei tundu kriipiv ega pigistav. Võime disainida pitsilist pesu, mis istub nii mugavalt, on tõenäoliselt teie pesudisainerite kõige märkimisväärsem anne.“

 

Heleni vaieldamatud lemmikud BonBon Lingerie valikust on Red Flame’i ja Frozen Bloomsi kollektsioonid. „Esimest korda Frozen Bloomsi kollektsiooni nähes oli mul väga raske uskuda, et keegi võib luua nii kauni pesuliini. Läksin ja ostsin selle endale ilma igasuguse süütundeta. See oli lihtsalt kõige kaunim pesukomplekt, mida olin elus näinud,“ meenutab ta. „Olen BonBoni stiili täielikult armunud ja jumaldan tõsiasja, et loote pesu juurde nii sensuaalseid aksessuaare, nagu sukahoidjad ja kehakaunistused.“

 

Helen on veendunud, et pesu ja enesekindlus on tugevalt seotud. „BonBoni pesu paneb mind end seksikamana tundma. See annab mulle rohkem naiselikku enesekindlust, võimsat naiselikku jõudu. Usun, et kui ma ise omistan millelegi sellise tähtsuse ja äärmise sensuaalsuse, siis annan sellele väe, mis saab osaks minust, kui ma seda kannan.“

 

Helen märkab pesu puhul kõige rohkem detaile. Detailid, nagu paelad ja lipsukesed, annavad aimu, kui palju energiat ja loovust on pesusse pandud. „Kui ma midagi teen, teen seda nii hästi kui suudan. Kui vaatan BonBoni pesu, näen, et keegi on ka selle loomisel andnud endast kõik. Iga detail on nii läbimõeldud ja see sisendab tunnet, et see on loodud kirega, tänu millele on sellel minu silmis kohe suurem väärtus. Asjad, mis kõnetavad mu silmi ja hinge, on need, mille puhul tunnen, et need on tehtud armastusega, ja seda ma tõesti tunnen, kui BonBoni pesu vaatan.“

Helen kannab Black Orchid kolmnurkrinnahoidjat, sukahoidjat ja stringe.

 

BonBon on ääretult tänulik Helen Adamsonile oma loo jagamise eest. Loodame, et tema lugu kõnetas sind ja pakkus mõtlemisainet toetamaks sind teekonnal iseenda ja oma keha armastamiseni.

 

Sa oled imeline!