Pidevas hirmus elamine

Rinnavähk ei olnud Anna jaoks võõras mõiste. Tema ema läbis selle teekonna kuus aastat tagasi ning kogu selle aja tiksus Annal kuklas hirm, et ka temal võib haigus avalduda. “Geeniloterii” kartuses kulges elu regulaarsete kontrollide ja keha tähelepaneliku jälgimise rütmis.

Kaks aastat enne diagnoosi avastaski Anna ise rinnast väikese muhu. Analüüsi tulemus oli korras ja kui esialgu tundus, et hirm oli olnud asjata, siis paraku kujunes sellest muhust üsna pea kolmanda staadiumi rinnavähk.

Kuigi Anna oli eeskujulik rindade kontrollija, siis sellegipoolest seisis ta ühel päeval silmitsi mitte esimese, vaid juba kolmanda staadiumiga. Olgu tema lugu õpetuseks ja meeldetuletuseks meile kõigile, et kui miski rinnas muret tekitab, tasub sellega edasi tegeleda ka siis, kui esmane vastus oli rahustav.

Elu pärast diagnoosi

Diagnoos oli teadagi kogu perele suur šokk. Kuna Anna oli varasemalt ema vähiravi teekonda nii lähedalt näinud, kujutas ta nüüd enam-vähem ette, mis ees ootab.

Emale rääkis Anna oma diagnoosist alles vahetult enne operatsiooni, kui keemiaravi oli juba tehtud. Nagu Annale kombeks, leiab ta igas asjas midagi head ja avaldab, et sai oma uudisest löödud emaga selle kogemuse läbi väga palju lähedasemaks.

 

 

Keemiaravi, operatsioon ja kiiritus panid kogu kehale väga tugeva põntsu. Kõige raskem hetk ei olnud siiski füüsiline - raskeim oli hoopis arusaam, et inimese elu on habras ja homset päeva pole meist mitte kellelegi garanteeritud.
Anna oli oma ravi teekonnal lähedaste poolt väga hoitud. Elukaaslane võttis enda peale absoluutselt kõik olmemured, tänu millele sai Anna taastuda omas tempos ega pidanud kordagi muretsema, kas lapsel on näiteks õhtusöök olemas.

 

 

Ravi ajal tõid rõõmu just nimelt väikesed asjad. Elukaaslane, kes suutis naerma ajada ka siis, kui tundus, et jõudu jagub vaid hingamiseks. Kallistused tütrega tõmbasid välja sügavast emotsionaalsest kaevust. Armsad kolleegid, kes tõid puljongeid, suppe ja muid maitsvaid kodutoite! Ja muidugi sõbrad, kes kodust välja tirisid ja toetasid.

Kuna Anna on olnud nii patsiendi kui ka haige lähedase rollis teab ta, et tihti esitatud küsimusele “Kuidas vähi diagnoosiga inimesele toeks olla?” ei olegi ühte õiget vastust. Ainus soovitus on mitte liialt küsimusi esitada, vaid lihtsalt kohal olla. Haige inimene on enamasti  niigi segaduses, väsinud ja hirmul, et ei jõua mõelda ega julge abi küsida. Tuleb lihtsalt tegutseda. “Tehke süüa, tooge midagi maitsvat, jalutage koeraga, viige autoga mere äärde, tooge lilli, või astuge lihtsalt läbi”, ütleb Anna.

Ühtlasi teab Anna liigagi hästi, kui raske ja abitu tunne on kõrvalt pealt vaadata, kui kallil inimesel on halb olla. Soe soovitus on ka selle tundega mitte üksi jääda, vaid kindlasti abi otsida. Sarnase kogemusega inimestega rääkimine aitab! On väga palju nõustajaid, kes on valmis kuulama ja toetama - sobiva kontakti võib leida näiteks Onkoloogika kogukonna lehelt.

 

 

“Sarnase kogemusega inimestega rääkimine aitab! On väga palju nõustajaid, kes on valmis kuulama ja toetama.”

 

 

Ilu, naiselikkus ja uuestisünd

Pärast kahepoolset mastektoomiat rinnanibude eemaldamisega pidi Anna armastama õppima uut versiooni endast. Tunne operatsiooni järgsel taastumisperioodil ei olnud eriti naiselik. Sellel ajal oli oluline olla kannatlik ja võtta päev korraga, kuni elujõud vaikselt taastus. Naiselikkust hakkas Anna otsima siis enda seest, sest sai aru, et rindade, nibude või muude organite olemasolu või puudumine ei määra seda, kes ta on. Ka seksuaalsus ei väljendu vaid välimuses - selles on palju rohkemat ja igas vanuses on omad eelised. Uus elu vajab muidugi harjumist ning on asju, nagu näiteks meditsiiniliselt tekitatud menopaus, millega tuleb nüüd elama õppida. Täna, kaheksa kuud pärast operatsiooni, tunneb ta end aga enesekindlamana kui kunagi varem, ning on lõputult tänulik oma kehale, mis pidas vastu niivõrd karmi katsumuse. 

 

 

Rääkides ilust, öeldakse, et “ilu on vaataja silmades”. Selle väitega Anna nõustub, kuid paneb ta endamisi arutlema: “Kui palju keegi kasutab oma silmi ja mida ta täpselt märkab, ning mis tundeid miski temas tekitab - vaat see on juba palju huvitavam teema! Minu jaoks on ilus siiras naeratus. Ilus on siiras emotsioon, enesekindlus ja teadmine, kes Sa oled! Lisa sinna juurde veel julgus ja vabadus väljendada ennast nii sõnades kui ka tegudes. Ilus on kasutada oma tundeid ja emotsioone millegi ägeda loomiseks! Me kõik oleme selles mõttes iluloojad.” 

 

Anna särab PÄRISe restoranis kandes BonBon Lingerie Glory avatud rinnahoidjat.

 

Ilu ja naiselikkusega käib kaasas ka enese eest hoolitsemine. Anna jaoks tähendab see eelkõige oma keha ja ajukeemia toetamist. See on mitmekülgne toitumine, kvaliteetne uni, füüsiline ja sotsiaalne aktiivsus, enda hellitamine igal võimalikul moel, kvaliteetaeg lähedastega ja positiivsed emotsioonid. Kergemini ütleb ta täna „ei“ alkoholile, rämpstoidule ja ChatGPT meditsiinialastele soovitustele. Rohkem „jah“ uutele võimalustele, teadmistele, tutvustele, ELULE!

 

 

Pole saladus, et ilu mitte ainult meie sees, vaid ka meie ümber tõstab naiselikkust ja aitab sellel õitsele puhkeda. Ka Anna jaoks teeb üks ilus ja naiselik pesukomplekt selle töö ära. Päeva lemmiku valib ta välja just selle põhjal, mis peegeldaks hetke meeleolu ja enesetunnet. “Mõnikord väljendab mind kõige paremini hubane hommikumantel ja pastelltoonides pesukomplekt, teinekord tahan olla aga vallatu ja lustakas showgirl. Mõlemad on omamoodi naiselikud”, ütleb ta.

 

 Anna Chaose komplektis.

 

Uued võimalused, unistused ja tänulikkus

Oma teekonna alguses oleks Anna väga soovinud enda kõrvale sarnase kogemusega samas eluetapis olevat inimest, kes oskaks toetada nii emotsionaalsel kui ka informatiivsel tasandil. „Oleksin mitut asja teisiti teinud,“ tõdeb ta. Just sel põhjusel läks ta ise kogemusnõustamist õppima. Anna unistab, et tulevikus võiks iga (rinna)vähi diagnoosi saanud inimene koheselt kaasa saada nimekirja nõustajatest, kes suudavad asjad lahti seletada ja toetada sellisel moel nagu keegi teine ei saa. Anna ise leidis Onkoloogika kogukonna alles oma teekonna lõpus ja seega julgustab teisi mitte ootama jääma: “Kui vähk on teie jaoks teema, siis ärge oodake depressiooni langemist.”

 

„Haigus võttis palju, kuid on andnud rohkem. Olen tohutult tänulik ja õnnelik, et saan veel siin olla ja näha oma tütart kasvamas. Soovin panustada paremasse maailma, inspireerida ja aidata neid, kes läbivad sarnast teekonda või on haige inimese lähedased. Te pole üksi!”, lubab Anna.

Läbielatud kogemused muudavad perspektiivi. “Ma ei muretse enam asjade pärast, mida pole veel juhtunud või toimunud. Ma ei röövi enam endalt rõõmu tänasest päevast.” Täna elab Anna enda sõnul palju õnnelikumat versiooni endast kui enne vähki. „Õnn on valik. Valik igapäevaselt märgata head ja ilu enda ümber. Valik prioritiseerida oma tervist ja vaimset heaolu. Valik olla parem inimene.“ 

 

“Ma ei muretse enam asjade pärast, mida pole veel juhtunud või toimunud. Ma ei röövi enam endalt rõõmu tänasest päevast.”

 

Üheskoos rinnavähi vastu!

Sel oktoobril ühendavad jõud BonBon Lingerie, PÄRIS Pagar Deli Resto ja Eesti Vähiliit, et toetada võitlust rinnavähiga. Perioodil 9.10-8.11 saad end poputada ja samal ajal head teha: naudi restoranis PÄRIS aprikoosikooki „Le Bon Abricot“ ning ostle BonBoni e-poes või esindusbutiikides. Kookide kogu müügitulu ning 2% igalt BonBoni ostult annetatakse uue põlvkonna 3D-mammograafi soetamiseks Vähiliidu mammograafiabussi..

 

Eesti Vähiliidu annetustelefonid:
900 1004 – 5€
9001040 – 10€

💗KONTROLLI ENNAST 💗

Ole ise enda parim rinna hoidja!
BonBon Lingerie

 

Pildid: Sashakhokh

Tekst: Triin Veetamm